Videoplatvormi Go3 vaatamisandmed näitasid, et kolme Balti riigi vaatajad sätivad end teleri ette erinevatel eesmärkidel: eestlased paistavad naabrite seas silma huviga vaadata krimi- ja põnevusfilme ning komöödiaid, lätlased valivad enamasti armastuslugusid ja leedulased Hollywoodi märuli- ning seiklusfilme. Go3 Baltikumi turundusjuhi Dovilė Filmanavičiūtė sõnul paljastasid andmed ka teise huvitava tähelepaneku – eestlased on Baltimaade suurimad sarjamaratonide pidajad, kuid samal ajal ka kõige rangemad kriitikud.
Eestlased valivad lood, mida saab jälgida kauem kui ühe õhtu
„Pärast andmete ülevaatamist märkasime, et eestlased vaatavad krimifilme, põnevikke ja komöödiaid palju sagedamini kui nende lätlastest ja leedulastest naabrid, seega tekkis loomulikult ka küsimus, miks see nii on. Tõenäoline põhjus ei ole mitte erinev maitse, vaid see, kui tihti avab iga riigi vaataja filmide kataloogi. Eestlased pühendavad traditsioonilistele telekanalitele kõigist Balti riikidest kõige vähem aega, mistõttu külastavad nad filmide ja sarjade kataloogi kõige sagedamini. Kui aga külastatakse seda pea iga päev, otsitakse tavapäraste ühe õhtu filmide kõrval ka sarju, mille juurde saab hiljem tagasi tulla,” räägib D. Filmanavičiūtė erinevatest vaatamisharjumustest.
See, et filmi valimine kataloogist on eestlaste jaoks tõepoolest igapäevane harjumus, näitab ka üldine statistika: Eestis kulub traditsioonilistele telekanalitele ja nende järelvaatamisele 73,4% kogu vaatamisajast, Lätis 77,5% ja Leedus koguni 85,6%. Praktikas tähendab see, et eestlased veedavad filmide ja sarjade kataloogis umbes iga neljanda tunni, lätlased iga neljanda kuni viienda ja leedulased vaid iga seitsmenda tunni.
See kajastub ka valitava sisu statistikas: krimifilmid moodustavad Eestis 8,1% ja põnevusfilmid 7,8% kogu valitud sisust ning mõlemad näitajad on Balti riikide kõrgeimad. Võrdluseks, Leedus koguvad need žanrid vastavalt 5,3% ja 5,6% ning Lätis 3,9% ja 3,0%. Lisaks vaatavad eestlased ka kõige rohkem komöödiaid – need moodustavad 12% kogu valitud sisust, mis on umbes poolteist korda rohkem kui Leedus või Lätis.
„Analüüsides andmeid märkasime veel ühte huvitavat asja, mis paljastab suurepäraselt eestlaste iseloomu. Eestis on sarjamaratonide pidajate osakaal Baltimaade suurim, sest 84% sarju vaatavatest inimestest vaatab vähemalt kord aastas ühe päeva jooksul järjest kolm või enam sama sarja osa. Lätis on selliseid inimesi 82% ja Leedus 77%. See aga ei tähenda, et eestlastele oleks lihtne meele järele olla – peaaegu iga kolmas sarja osa pannakse kinni enne, kui sellest on vaadatud pool, ning see näitaja on naaberriikide seas kõrgeim. Seega võib selle põhjal visandada statistilise Eesti vaataja portree: teda köidavad sünged ja intensiivsed põnevus- ning krimisarjad ning kui lugu teda haarab, vaatab ta mitu osa järjest. Kui aga mitte, ei vaevu ta põnevuse tekkimist ootama ja valib uue sarja,” kommenteerib D. Filmanavičiūtė andmeid naeratades.
Tema sõnul eristuvad eestlased naabritest ka selle poolest, et nad kasutavad sagedamini Android-telereid ja digibokse ning vaatavad Go3 lemmiksisu rohkem kui teiste Balti riikide vaatajad just arvutist – sellele pühendatakse ligi 12% kogu vaatamisajast.
Päev teleriekraani ees algab ja lõpeb sarnaselt
„Kui me võrdlesime kolme riiki, eeldasime erinevaid vaatamisharjumusi, kuid need langevad kolmes Balti riigis peaaegu kokku. Kell kuus hommikul moodustavad telekanalid lausa 69% kogu sel ajal vaadatavast sisust, sest ärgates pannakse käima hommikuprogrammid ja uudised. Kella seitsmest kümneni võtavad teatepulga üle lapsed, päeval vaatamine väheneb, õhtul tõuseb haripunkti ning pärast südaööd asenduvad telekanalid filmide ja sarjadega, mille vaataja valib ise meie filmikataloogist. Tõsi, õhtused harjumused on erinevad: leedulased lõpetavad õhtu kõige varem – pärast südaööd jääb neist ekraanide ette kõige vähem. Lätlaste telerivaatamine saavutab haripunkti kell 20, eestlaste õhtu on aga kõige ühtlasem ja pikem – Eestis on vaatamise tippaeg kell 21 ning öösel jääb eestlasi ekraanide ette kõige rohkem,” kirjeldab D. Filmanavičiūtė kolme riigi vaatajate harjumusi.
Tema sõnul ei muutu pärast südaööd mitte ainult vaatamise ulatus, vaid ka see, mida inimesed vaatavad: kui õhtul kulub üle poole vaatamisajast otse-eetris olevatele telekanalitele, siis pärast südaööd väheneb see osakaal umbes 40 protsendini, kuna vaatajad kõigis riikides pöörduvad tagasi varem vahelejäänud saadete juurde või valivad kataloogist filme ja sarju. Just eestlased jäävad öösel ekraanide ette kõige kauemaks: südaööst kella kuueni hommikul vaatavad nad 8,7% kogu oma sisust, lätlased 8,3% ja leedulased kõige vähem – 7,1%.
„Öist vaatamist peetakse sageli noorte harjumuseks ja teatud määral see nii ka on – 18–24-aastased vaatajad veedavad öösel Go3 platvormil oluliselt rohkem aega kui vanemad vaatajad, kuid just Eestis on põlvkondadevaheline erinevus Balti riikidest kõige väiksem. Üldiselt on eestlased televisioonisisu tarbimisharjumuste järgi suurimad öökullid, sest siin istuvad pärast südaööd ekraanide ees isegi viiekümneaastased, kes on selles harjumuses kolmekümneaastastest ees,” jagab tähelepanekuid D. Filmanavičiūtė.
Tema sõnul erineb ka ekraani ees veedetud koguaeg: eestlased vaatavad Go3 sisu keskmiselt ligi 2 tundi ja 50 minutit päevas, lätlased ligi 3 tundi ja leedulased kõige vähem – ligi 2 tundi ja 20 minutit. Tõsi, kolme riiki ühendab sama päev, mil vaatajad veedavad ekraani ees kõige rohkem aega – pühapäev, mis moodustab umbes 17% kogu nädala vaatamisajast.
Eestlased on Baltimaade suurimad oma sisu patrioodid
„Meie andmete kõige huvitavam osa on aga see, et lisaks sellele, et eestlased paistavad naabrite seas silma kui rahvusvaheliste krimi- ja põnevusfilmide vaatajad, on aasta vaadatuim teos Eestis hoopis Eesti krimikomöödia „Kättemaksukontor”, mida vaatas aasta jooksul ligi 47 000 inimest. Ja see ei ole vastuolus varem öelduga, sest rahvusvaheliste filmide kataloogis on sadu teoseid, mistõttu vaatajate arv jaguneb nende vahel, kohalikke sarju on aga vähe ning seetõttu kogub igaüks neist arvestatava publiku.
Sama trend on täheldatav ka Leedus ja Lätis – ka seal on enim vaadatud omaenda sarjad ja meelelahutussaated, mis edestavad oma kodumaal isegi suuri rahvusvahelisi esilinastusi. See näitab ühte väga selget trendi – kui ilmub originaalsari või -saade, muutub see väga populaarseks, sest publik tahab näha tuttavaid nägusid, elada läbi tuttavaid teemasid ja lõpuks tahab sarja vaadata oma emakeeles,” ütleb Go3 Balti riikide turundusjuht D. Filmanavičiūtė.
Lisaks eelistatakse Eestis kohalikku sisu kõigist Balti riikidest kõige enam – kohalik toodang moodustab siin 38% kogu eestlaste valitud sisust, Lätis 34% ja Leedus vaid 21%. Seda on näha ka Go3 toodetud sarjade ja saadete statistikast: need moodustavad 6,4% kogu vaatamisajast Eestis, 2,4% Lätis ja vaid 1,4% Leedus. Teisisõnu, igal nädalal veedavad eestlased umbes poolteist tundi vaadates platvormi tellimusel loodud Eesti sisu.
Seda kinnitab ka Eesti vaadatuima sisu esikümme – kümnest kohast kuus kuuluvad kohalikule toodangule: lisaks „Kättemaksukontorile” jõudsid esikümnesse tõsielusaade „Padjaklubi Hispaanias” ja politseidraama „Viimasel piiril”. Rahvusvahelisest sisust jõudsid kõige kõrgemale sari „Tulsa King” ja animafilmid „Jääaeg”.
